Mis oleks Hispaania ilma peota? Ma ei suuda ette kujutadagi…
Siin on üleriigilised pidupäevad, siis autonoomiate pidupäevad, näiteks Madriidis rahavas joob teisip õhtul ja kolmap on vaba, aga samasl ajal Galicia lapsed käivad koolis. Ja siis on ülikoolipeod, igal teaduskonnal on oma vaba päev, mis ei tähenda kodus istumist, eiiii… Kooli tullakse ikakgi, aga kilekotid näpus kolisemas!
Seekord oli pidu Pontevedras, hüppasime rongile ja 30 minsa hiljem olime juba päikese käes murulapikese hõivanud! Tagasi tulime viimse rongiga. Mina ja Hannes jäime sellest peaaegu maha 😀 Aga polnud meie süü… Kõnidime rongijaama suunas (ega me täpselt ei teadnud kus see on, aga uskusime inimesi tänav) kui äkitselt kuulsime valjut muusikat, vaatasime üles, ühes korteris põles tuli ja rahvast oli kole palju. Mõtlesime, et ahaaaa, pidu on. Peab järgi tsekkima. Lasime uksekella ja voilaaa, kõndiseme trepist üles. Saime kerge pettumuse osaliseks, tegemist oli tantsutunniga 😀
Siis järgmisena jäi tee peale üks boccateria. Pidime ju paar bocadillot ka haarama. Liikusime edasi rongijaama suunas mina teadmisega et meil on 20 minti aega, tegelt oli 4. Rongijaama jõudes jooksime rekordajaga 25 m trepijooksu vagunisse 😀 Meie vagun oli kõige rohkem täis. Nii inimesi kui ka inimesed olid täis! See tähendas et nad laulsid terve aja. Ja mitte vaikselt! Hispaanlased on lõbus rahvas! Ja hoolimata sellest lärmis suutis itaallane Elvio mu õlal väga edukalt magada.
Hannes alustas peatugede paberite lennutusvõistluse. Niiet terve vagun oli täis actionit! Piduuuu!