Kui raha pole, aga paigal püsida pole võimalik…

Ehk siis lugu sellest kuidas 3 itaallast, 1 austerlane ja mina Portugali läänekallast avastasime!

Aitäh Nirule Portugali Lonely Planeti eest, kulus marjaks ära 😀 Eriti see Portugali kaart esimesel leheküljel 😀 Sest polnud meil ei kaarte aega GPS-i.

Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev – 1471 km

Kõigepealt eranaditult kõik, absoluutselt kõik naerisid mu üle, kui marssisin autosse 5 (viie!) kompsuga. Teistel oli igalühel üks, max kaks. Aga etteruttavalt võin mainida, et eranditult kõik ütlesid pärast: jah Marju sul oli õigus, aitäh! Sest kui ma öösel kõigile magamiskotti ja tekki laenasin, või randa minnes võrkpalli kotist välja tirisin, või kui kurguvalutabletti omasin tuletasin ma neile seda viie-koti-lugu meelde.  😀

Võime küll kõik erinevatest maailmanurkadest olla, kuid meid ühendab hetkel 1 probleem: rahapuudus! Õnneks on suvi ja mida lõuna poole minna, seda tulisemaks läheb. Seega otsustasime populaarse puhkuseperioodi hindadele vilistada ja hostelitega mitte vaeva näha. Rand on ju tasuta! Telki meil ka ei õnnestunud organiseerida ja pealegi olevat telkimine mitte selleks ettenähtud kohas keelatud. Seega ööbisime lihtsalt liiva peal merekohinat kuulates.

Esimesel ööl otsustas udu terve päev rannas olla ja nii vastik ja paks, et 5 m merespiirist eemal seistes merd ei näinud. Niiet oli tunne nagu magaks vihma sees.

Teisel ööl olime ühes rannas võrdlemisi Lissaboni külje all. See oli populaarne paik paarikestele. Pidime oma auto 3 korda ümber parkima enne kui leidsime koha, kus tegevus naaberautos liiga aktiivne polnud 😀 Magamine selles rannas oli õhtu halvim otsus vist. Öösel paarikeste lemmik ja päeval lasteaaedade lemmik. Kohutav. Ühel hetkel avasin oma silmad ja nägin mustmiljonit pisikest pägalikku ringi sibamas. Igal rühmal erivärvi mütsid peas… Aga see aeg kui magasin, magasin hästi, ma ei kuulnud ega näind mitte midagi 😀

Portugali kallas ja need pisikesed külakesed on imearmsad ja rannad eriti heade lainetega õnnistatud. Kohv on hea ja pasteleria ka ja Porto vein… Ja vaatasime Portugali-Hispaania mängu seal! Spain loomulikult võitis, ma olin häppi. Aga kohalikud panid leinalinte oma autode külge… Kahju neist!

Niimoodi magatakse rannas

Kapuuts oli põhiteema 😀

Voodi 😀

Sõbrad! Hommik! Rand! Puhkus! See on elu…

Obidos on äge, müüride vahel linnake ja väljaspool külaelu 😀

Obidos

Cascais

Rannake Lissaboni külje all, kõige populaarsem lasteaedade seas. Leia pildilt Marju

Portugal on ilus! Sintra

Müürilillekesed, Lolo, Leo, Alex

Leo ehitas minu plätat kasutades meile baarileti ning vana hea kombe kohaselt jõime Portveini 😀 Rannapidu udu sees…

Totaalne siiludus pilt. Udu oli nii paks ja niiske, et nagu vihma sees oleks olnud. Portugali ilm tervel läänekaldadl ei olnud meie suhtes armuline…

Hommikul oli nii soe magada, et tekki pold enam vaja…

Apelsiniraksus. Minu esimene puult näpatud apelsin. Väike, aga nagu öeldaks, alati ei ole suurus oluline 😀

Ikka Peniche

Külamehed Peniche’s ilusat ilma nautimas, mis aga tähelepanu väärib on lahendus ilusa ilma ja jalgpalli nautimiseks. Teler müüri küljes. Minu poolt 5+

Vaieldamatult üks minu lemmikrandasid Portugalis – Peniche

Kaarti uurimas ja puurimas. Alex oli juht ja mina kaardilugeja, seega tuli plaan paika panna. Antud juhul siis tüüpiline tegevus hommikusöögi kõrvale. Olime Lisboas

Selline oli meie teekond 😀

Käisime Eroopa mandri kõige läänepoolsemas otsas. Minupoolest võib see ka kõige tuulisema koha tiitlit kanda!

Ja tegime katse (tegelt 4 katset), kas meie seltkond suudab olla 1 h ilma kasutamata sõna CAZZO. Tulemused on kurvad, esimene kord jäi aeg alla 15 minuti 😀 tulemus 2:2 Aleks-Marju. Ja lõpptulemus on: EI SUUDA.